Pärnu korterimajandust võib eeskujuks tuua

Allikas “Pärnu Postimees”

Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Dagmar Mattiisen ja Eesti korteriühistute liidu Pärnu büroo uus juht Anne Betker julgustavad omanikke oma vara korras hoidma. “Riik on meetmete kaudu palju panustanud korterelamute renoveerimisse ja kes seda võimalust ei kasuta, on ise süüdi, kui maja kaela kukub,” rõhutas Mattiisen.

“Pärnu on üks edumeelsemaid linnu kortermajade renoveerimisel. Linna sisse sõites märkad kohe, et domineerivad korda tehtud majad. Suur osa elamufondist on heakorrastatud,” tõdes laupäeval Pärnu Viiking SPA konverentsikeskuses peetud Lääne-Eesti korteriühistute foorumil Eesti korteriühistute liidu (EKÜL) juhatuse esimees Andres Jaadla.

“Foorumil ilmnes, et Pärnu korteriühistu juht vaatab majast kaugemale, vaatab ümbrust, hoovi, mänguväljakuid. Hea on tõdeda, et Pärnu linn panustab väga palju ühistutesse. Paljud Eesti omavalitsused ei panusta üldse ühistustesse,” sedastas Jaadla.

Tallinnal on Jaadla jutu järgi häid praktikaid, millest Pärnu juhtidel tasuks eeskuju võtta. Peale kampaania “Hoovid korda!” käivitati pealinnas kampaania “Turvaline korruselamu”, kus vaadatakse üle korrusmaja parkimiskorraldus, tõkkepuude süsteem, hooviala valvekaamerad. See tähendab, et turvalisus ei alga välisuksest, vaid juba hoone territooriumil.

Tallinna linn pakub ühistutele koolitustoetust – see võiks ka Pärnus olla. “Materjale pakutakse palju ja hea oleks, kui ühistu teeb valiku selliste kasuks, mis kõlbavad 10–15 aasta pärastki,” nentis Jaadla. Ühistud peaksid valmistuma 2018. aastal kehtima hakkavaks uueks seaduseks, kui Eesti kõik korrusmajad muutuvad korteriühistuteks.

Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Dagmar Mattiisen võttis foorumi kokku sõnadega: tark ei torma, aga majad tuleks korda teha!

“KredExi 40protsendiline renoveerimistoetus on väga ahvatlev. See on suurim, mida läbi aegade on pakutud. Samal ajal tasuks nii suure toetuse küsimist väikeste korterelamute puhul põhjalikult kaaluda,” tõdes Mattiisen. Mida rohkem spetsialiste juhatus renoveerimise ettevalmistamisse kaasab, seda selgem pilt elanikel tekib. “Praegune valitsus on lubanud, et renoveerimiseks mõeldud toetusraha ei lõpe, aga me ei tea seda. Me ei tea, kas saabub uus majanduskriis. Pärast aastat 2020 on majade renoveerimiseks võimalik kasutada ainult pankade kommertslaenusid. Riik on meetmete kaudu palju panustanud korterelamute renoveerimisse ja kes seda võimalust ei kasuta, on ise süüdi, kui maja kaela kukub,” lausus Mattiisen.

Nukker noot on kortermajade teemal see, et paneelmajade kortereid antakse üha rohkem rendile. Tartus ja Tallinnas massiliselt, Pärnus vähem. Kui pool korteritest majas on rendile antud, toob see kaasa vaikse getostumise: edumeelsemad lahkuvad neist majadest ja asemele tuleb järjest vaesem elanikkond, arutles Mattiisen. Noored pered valivad sellise korteri oma esimeseks elukohaks, et sealt esimesel võimalusel lahkuda.

Foorumil tehti teatavaks, et liidu Pärnu büroo uueks juhatajaks on valitud Anne Betker.

Betker tõdes, et Rüütli 23 büroos hakatakse inimesi vastu võtma teisipäeviti ja reedeti. Betkerile tegi heameelt foorumil üles astunud Pärnu abilinnapea Rainer Aaviku lubadus toetada korterelamute ühisprojekte mänguväljakute ja tänavate kordategemisel. “Aavik lubas, et edaspidi toetab linnavalitsus korteriomanike juriidilist nõustamist. Kuidas seda on kõige parem korraldada, selgub siis, kui tema jutule lähen,” lisas Betker.

 

Eesti Korteriühistute Liit
627 5740
ekyl@ekyl.ee